Mitmete riikide kogemus on näidanud, et liiklusohutuse parandamine on kompleksne tegevuste kogum ning üksiktegevuste rakendamise mõjusus on enamasti väike, selgub Tallinna Tehnikakõrgkoolis valminud uuringust.

Aina rohkem otsitakse üleeuroopaliselt koostööpartnereid, et uurida liiklusohutuse parandamise võimalusi ja nende rakendamise efektiivsust riikide lõikes. Sel samal põhjusel kasutatakse järjest enam ka liiklusohutuse parandamiseks nn benchmarkingut ehk teiste riikide positiivsete kogemuste kasutamist. Riikideülesed liiklusohutuse teaduslikud uuringud loovad tulevikus võrdlusvõimaluse eri meetmete kasutamise mõjususe vahel. Samuti annavad need uuringud teadmisi nende meetmete auskohaspetsiifilistest erisustest – miks ühed meetmed on ühes riigis tõhusamad kui teises riigis. Tulemuste võrdlus loob laiapõhjalise baasi liiklusohutuse parandamiseks kasutatavate meetmete (eba)sobivuse kohta. Liiklusohutuse üldisem eesmärk on liiklusõnnetuste vähendamine, õnnetuses vigastatute ja hukkunute hulga minimeerimine.

Uuring avab Euroopa riikides rakendatavaid veapunktisüsteeme, mis on leidnud nii poolehoidu kui ka kriitikat. Liiklejate suhtumisest olenemata on paljude riikide esindajad 
väljendanud Euroopa liiklusohutuse suurüritustel oma positiivseid seisukohti veapunktisüsteemi kui liikluskäitumist parandava mõjutusviisi tõhususe kohta. Veapunktisüsteemi rakendamist peetakse mitmetes riikides liikluskäitumist parandavaks meetmeks. 

Tallinna Tehnikakõrgkoolis valminud uuringut sellest, kuidas süsteemid erinevates riikides üles on ehitatud ja millisele loogikale tuginedes neid rakendatakse, saab lugeda Maanteemaeti kodulehelt SIIN.