Konverents „Retsidiivsete juhtide rehabiliteerimine rahvusvahelisele kogemusele tuginedes“ selgitas järelkoolituse olemust

Järelkoolitusi on Eestis läbi viidud kaks aastat. Selleks, et saada ülevaade, kuidas ja millistel alustel järelkoolitus 2013. aastal Eestis toimib, viidi Politsei Põhja prefektuuris läbi selleteemaline infopäev.

Kõrgeima riskitasemega liiklejate grupiks peetakse noori ja algajaid sõidukijuhte (esmase juhiloa omajaid). Üheks mõjutusvahendiks Eestis on liiklusseaduse § 106 lg 6. Selle järgi tunnistatakse esmase juhiloa omaja, kellel on juhtimisõigus karistuseks ära võetud, mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib ta taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist Maanteeameti Liiklusregistri büroos.

Selleks, et saada lisaks Eesti praktikatele ülevaadet mujal Euroopas toimivatest järelkoolituse protsessidest, esines sel teemal ettekandega ka Saksamaa Liikluspsühholoogide Liidu DGVP esindaja Prof. Dr. rer.-nat. Wolfgang Schubert.

Saksamaa Liikluspsühholoogide Liit (DGVP) loodi novembris 1999 Kölnis. Asutajaliikmed on erinevatest psühholoogia valdkondadest ning neil on ühine eesmärk - panustada liiklusohutusse kui interdistsiplinaarsesse teemavaldkonda ning hukkunute ja vigastatute hulga vähendamisse. Rahvusvahelisest lähtepositsioonist võib leida infot SIIT.

Esinejad rääkisid kogemustest ning hetkeolukorrast

Liikluspsühholoogiline tegevus pakub Eestis huvi ka Sisekaitseakadeemia üliõpilastele. Selleks uuris näiteks Birgit Niin oma SKA lõputöös seda, kuidas teadvustavad esmase juhiloata jäänud isikud liikluses valitsevaid riske ja ohuolukordi ning kuidas on Eestis seaduse tasandil kehtestatud järelkoolituse kohustus Eesti toiminud.
 
Maris Jesse Tervise Arengu Instituudist andis ülevaate alkoholi hetkeolukorrast Eestis. Samuti avas Jesse ettekanne perspektiivplaane alkoholiprobleemiga tegelemisel.
 
Infopäevale olid tulnud ka need, kes on ise järelkoolitusel osalenud ning nõus jagama oma kogemust - üheks neist Helen Vatsfeldt. Arutelu algas juhtimisõiguse loovutamisest kuni järelkoolituse läbimise järel juhtimisõiguse tagasisaamiseni.
 
Ivika Born, Marika Käggo ja G.unnar Meinhard puutuvad oma töös igapäevaselt kokku järelkoolitusel osalejatega. Konverentsil andsid praktikud ülevaate järelkoolituse praktilisest tööst, sealhulgas järelkoolituse alustest ja igapäevastestnüanssidest. Räägiti ka vajadustest ning tehnilistest lahendustest, mida oleks järelkoolituse kvaliteedi parandamiseks vaja Eestis rakendada. Head võimalused järelkoolituse kvaliteedi tõstmiseks lähtuvad Borni, Käggo ja Meinhardi sõnul Euroopas tehtavast interdistsiplinaarsest kogemusest ning koostöö ülesehitamisest Tervise Arengu Instituudiga.
 
Järelkoolituse kohta on konverentsil esinenud isikud andnud oma nägemuse saates "Ringvaade", mida saad vaadata SIIT.
 
Foto: Uwe Gnadenteich

12 aastat
liikluspsühholoogilist nõustamist
17 aastat
riskivältimise koolitusi
2388
läbiviidud koolitust
42532
edukalt läbinut